Kuigi ministeeriumis väidetakse, et seda kompenseerib tulevikus madalam elektrihind (mida me küll oleme seni 4 aastat oodanud ja siiani ei ole see kohale jõudnud)…
>”Tänane analüüs näitab, et kui taastuvelekter 100 (protsenti) on aastaks 2030 täidetud, on tõenäoliselt elektri lõpphind keskmisena samasugune nagu täna, mis tähendab, et elektri kui kauba hinnalangus kompenseerib ülejäänud võrgutasude hinnatõusu,” ütles Vaks.
…siis paraku Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika professor Ivo Palu seda optimismi ei jaga:
>”Inimese elektriarvel on võrgutasu ja energiatasu koos. Lootus, et meil üks oluliselt odavamaks läheb, et kompenseerida teise kallinemist, ma kahjuks väga ei usu. Pigem mõlemad komponendid lähevad kallimaks,” lausus Palu.
Järjekordselt jääb mulje, et valitsus ja ministeeriumid on loonud oma paralleelreaalsuse, millele väljaspoolt tuge ei leia. Lisaks on kõnekas järgmine lõik:
>Võrgutasu võiks Palu sõnul minna odavamaks vaid siis, kui süsteemi lisanduks oluliselt rohkem tootjaid ja tarbijaid, mis tähendaks, et võrk kannaks üle oluliselt rohkem elektrit.
Paraku on Eestis hoopis tööstustoodang 2,5 aasta jooksul langenud üle 20%, samuti on vähenenud inimeste ostujõud, nii et lootus sellele, et tarbijaid juurde tuleks, on väga väike, trendid näitavad hoopis vastupidist. Samuti on Eesti hoopis enamuse oma elektritootmisest viimaste aastate jooksul seisma pannud ja toodab keskmiselt vaid pool või isegi vähem tarbimisest. Ka võrgutasu tõus ainult peletab potentsiaalseid tarbijaid ja tootjaid veelgi. Pigem tundub, et me oleme sattunud lõputusse spiraali, kus kahaneva tarbijate hulgaga muutuvad kulud igale allesjäänule aina kallimaks ja et hinnad aina kerkivad, kahaneb aina konkurentsivõime, mistõttu majandus enam kasvule ei jõuagi.
MediumAdvanced979 on
Terve taristu vahetus toimub kui kedagi huvitab. Tehakse venkude tööd ümber, nad panid ilma arvutita ja huinamuina. Sõjatõttu on palju tarneraskusi. Lääne tehnika on saast ehk olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis. /s
2 Comments
Kuigi ministeeriumis väidetakse, et seda kompenseerib tulevikus madalam elektrihind (mida me küll oleme seni 4 aastat oodanud ja siiani ei ole see kohale jõudnud)…
>”Tänane analüüs näitab, et kui taastuvelekter 100 (protsenti) on aastaks 2030 täidetud, on tõenäoliselt elektri lõpphind keskmisena samasugune nagu täna, mis tähendab, et elektri kui kauba hinnalangus kompenseerib ülejäänud võrgutasude hinnatõusu,” ütles Vaks.
…siis paraku Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika professor Ivo Palu seda optimismi ei jaga:
>”Inimese elektriarvel on võrgutasu ja energiatasu koos. Lootus, et meil üks oluliselt odavamaks läheb, et kompenseerida teise kallinemist, ma kahjuks väga ei usu. Pigem mõlemad komponendid lähevad kallimaks,” lausus Palu.
Järjekordselt jääb mulje, et valitsus ja ministeeriumid on loonud oma paralleelreaalsuse, millele väljaspoolt tuge ei leia. Lisaks on kõnekas järgmine lõik:
>Võrgutasu võiks Palu sõnul minna odavamaks vaid siis, kui süsteemi lisanduks oluliselt rohkem tootjaid ja tarbijaid, mis tähendaks, et võrk kannaks üle oluliselt rohkem elektrit.
Paraku on Eestis hoopis tööstustoodang 2,5 aasta jooksul langenud üle 20%, samuti on vähenenud inimeste ostujõud, nii et lootus sellele, et tarbijaid juurde tuleks, on väga väike, trendid näitavad hoopis vastupidist. Samuti on Eesti hoopis enamuse oma elektritootmisest viimaste aastate jooksul seisma pannud ja toodab keskmiselt vaid pool või isegi vähem tarbimisest. Ka võrgutasu tõus ainult peletab potentsiaalseid tarbijaid ja tootjaid veelgi. Pigem tundub, et me oleme sattunud lõputusse spiraali, kus kahaneva tarbijate hulgaga muutuvad kulud igale allesjäänule aina kallimaks ja et hinnad aina kerkivad, kahaneb aina konkurentsivõime, mistõttu majandus enam kasvule ei jõuagi.
Terve taristu vahetus toimub kui kedagi huvitab. Tehakse venkude tööd ümber, nad panid ilma arvutita ja huinamuina. Sõjatõttu on palju tarneraskusi. Lääne tehnika on saast ehk olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis. /s