„Riigilõive tõstetakse, et nendega katta toimingutega seotud kulutused – praegu ei kata need lubade ja taotluste menetlemisega riigile kaasnevaid reaalseid kulusid,“ põhjendab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas riigilõivude hüppelist kasvu uuest aastast.
Pungas täpsustab, et enamus praegu kehtivatest rahvastikutoimingute riigilõivudest kehtivad 2016. aastast ja olid juba siis arvutatud kulupõhiselt.
„Tänaseks päevaks on kulupõhise arvestuse aluseks olnud töökoha keskmine maksumus tõusnud aga 66%,“ selgitab ta. „Uued riigilõivud saime lisades varem kehtinud riigilõivu määradele töökoha keskmise maksumuse 66% ja lisaks 5 eurot rahvastikuregistri portaali töös hoidmise ja arendamise ning rahvastikuregistri kasutajatoe eest.“
Riigilõiv abiellumise puhul kerkib uuest aastast praegu kehtiva 30 euro pealt 70 eurole ja lahutuse puhul 50 euro pealt 90 eurole. Nimemuutmise taotluse läbivaatamise puhul tuleb lõivu tasuda 150 eurot senise 100 asemel. Eraldi lõiv on eesnime ja perekonnanime muutmise eest.
„On aga toiminguid, kus veebist tõendi tellimine on soodsam,“ selgitab Pungas. Kui näiteks digitaalses asjaajamises kasutatav digitempliga kinnitatud rahvastikuregistri väljavõte või tõend tellitakse e -teenust kasutades veebilehelt rahvastikuregister.ee, ei väljasta seda ametnik, vaid automaat, ning 20 euro asemel tuleb tasuda ainult 5 eurot.
Kas rahvas on kiirustanud lõivude tõusu eel ka rohkem perekonnatoiminguid vormistama?
„Oktoobrikuu statistika järgi sõlmiti oktoobris 412 abielu ja lahutati 269 abielu. Mullu oktoobris sõlmiti 394 ning lahutati 246 abielu. Veel aasta varem – 2022 – sõlmiti 392 ning lahutati 227 abielu. Vahed ei ole märkimisväärsed,“ märgib Pungas.
Uuest aastast muutuvad ka isikut tõendavate dokumentide riigilõivude määrad. Isikutunnistuse riigilõiv tõuseb 30 euro pealt 45 euro peale Kiirkorras taotletava isikutunnistuse riigilõiv kerkib 250 eurole, seni oli lõiv 45 eurot.
2 Comments
„Riigilõive tõstetakse, et nendega katta toimingutega seotud kulutused – praegu ei kata need lubade ja taotluste menetlemisega riigile kaasnevaid reaalseid kulusid,“ põhjendab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas riigilõivude hüppelist kasvu uuest aastast.
Pungas täpsustab, et enamus praegu kehtivatest rahvastikutoimingute riigilõivudest kehtivad 2016. aastast ja olid juba siis arvutatud kulupõhiselt.
„Tänaseks päevaks on kulupõhise arvestuse aluseks olnud töökoha keskmine maksumus tõusnud aga 66%,“ selgitab ta. „Uued riigilõivud saime lisades varem kehtinud riigilõivu määradele töökoha keskmise maksumuse 66% ja lisaks 5 eurot rahvastikuregistri portaali töös hoidmise ja arendamise ning rahvastikuregistri kasutajatoe eest.“
Riigilõiv abiellumise puhul kerkib uuest aastast praegu kehtiva 30 euro pealt 70 eurole ja lahutuse puhul 50 euro pealt 90 eurole. Nimemuutmise taotluse läbivaatamise puhul tuleb lõivu tasuda 150 eurot senise 100 asemel. Eraldi lõiv on eesnime ja perekonnanime muutmise eest.
„On aga toiminguid, kus veebist tõendi tellimine on soodsam,“ selgitab Pungas. Kui näiteks digitaalses asjaajamises kasutatav digitempliga kinnitatud rahvastikuregistri väljavõte või tõend tellitakse e -teenust kasutades veebilehelt rahvastikuregister.ee, ei väljasta seda ametnik, vaid automaat, ning 20 euro asemel tuleb tasuda ainult 5 eurot.
Kas rahvas on kiirustanud lõivude tõusu eel ka rohkem perekonnatoiminguid vormistama?
„Oktoobrikuu statistika järgi sõlmiti oktoobris 412 abielu ja lahutati 269 abielu. Mullu oktoobris sõlmiti 394 ning lahutati 246 abielu. Veel aasta varem – 2022 – sõlmiti 392 ning lahutati 227 abielu. Vahed ei ole märkimisväärsed,“ märgib Pungas.
Uuest aastast muutuvad ka isikut tõendavate dokumentide riigilõivude määrad. Isikutunnistuse riigilõiv tõuseb 30 euro pealt 45 euro peale Kiirkorras taotletava isikutunnistuse riigilõiv kerkib 250 eurole, seni oli lõiv 45 eurot.
Süsteem variseb kokku varstii. dududu