Allar Jõks: onestamente, non c’è nulla da temere? I socialisti, con la legge incostituzionale, spingono il club in quattro

Artikkel:

Loos esitatud skeem on järgmine – meil on sideteenused kallid, sest konkurentsiametil ei ole piisavalt seadusega antud võimu, et „pahasid“ ettevõtjaid trahvida. Seadusekuulekad ettevõtted on sunnitud seetõttu kannatama reeglitele vilistavate konkurentide tõttu ning tarbija rahakott saab hinnatõusudest aina rohkem pihta. Mida kiiremini koalitsioon võtab riigikogus konkurentsiseaduse muutmise eelnõu vastu, seda kiiremini saab konkurentsiamet päriselt tööle asuda ja õnn saabub tarbijate õuele.

Saan aru, et kirjutis on SDE noorpoliitiku poolt koostatud ja seetõttu on ideoloogiline laetus mõistetav.

Siiski pean mõned täpsustused tegema
1) Sideteenuste turgu ei ole konkurentsiamet uurinud mitte seetõttu, et seadus on ebapiisav. Sideteenuste jaeturu analüüs on ameti 2025. aasta plaanis ehk see pole käesoleva aasta prioriteet. Selliselt mõistsin 6.oktoobril toimunud justiits-ja digiministri arupärimisele vastamist riigikogus.

2) Selles, et konkurentsiseaduse muutmine (halduskaristuste eelnõu) on riigikogus veninud, on autori arvates süüdi loomulikult opositsioon: „Paraku on eelnõu vastuvõtmine veninud opositsiooni vastuseisu ja Eesti 200 äraootava seisukoha tõttu.“, „Hetkel toetavad konkurentsiseaduse vastuvõtmist SDE ja Reformierakonna saadikud. Ometi on seni eelnõu suhtes olnud kahtleval seisukohal Eesti 200 poliitikud.“

Saan aru, et autor tahab omasid toetada, kuid veelahe või rindejoon konkurentsiseaduse muutmise osas läheb paraku mujalt.

Ühel pool on valitsev enamus ettevõtlusorganisatsioone ja õigusasjatundjaid, teisel pool osa koalitsioonist.

Kes ei usu, lugegu riigikogu menetluses oleva eelnõu 384SE materjale. Olen Eesti advokatuuri põhiõiguste komisjoni liikmena ja Teenusmajanduse koja juhatuse liikmena neid detailsemalt läbi lugenud kui keskmine eestlane.

Peab ennast süüdi mõistma
Eelnõu kohta koostatud arvamustest joonistub järgmine pilt. Eelnõu on vastuolus põhiseadusega, kuna kohustab ettevõtjaid konkurentsiameti poolt läbiviidavas menetluses enda kohta esitama tõendeid süüdimõistmiseks. Lisaks toodetaks täiendavalt bürokraatiat, luues täiesti uue haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse. Seda ajal, kui kehtivas õiguses on olemas kõik vajalikud menetlused, et konkurentsirikkumisi uurida ja rikkumiste korral vastav karistus määrata. Lisaks on istuva valitsuse juurlubaduseks bürokraatiat vähendada, mitte suurendada.

Viidatud puuduste tõttu on õiguskantsler kahel korral teinud ettepaneku eelnõud parandada. Kaaludes vastasel juhul riigikohtusse pöördumist. Sarnasel seisukohal on ka Tartu ülikooli õigusteaduskond.

Ettevõtlusorganisatsioonid on osundatud puuduste tõttu eelnõule avaldanud pretsedenditult üksmeelset vastasseisu.

Haldustrahvide institutsioon loodi [ECN+ direktiivi ](https://competition-policy.ec.europa.eu/antitrust-and-cartels/european-competition-network/ecn-directive_en)(konkurentsidirektiivi) ülevõtmisel Taanis. Varem polnud ka seal sellist trahvide liiki, nüüd on. Maailmalõppu pole saabunud, Taani majandus on igati hea tervise juures.

>Ühena viimaste hulgas võttis direktiivi üle Taani. “Ka Taani, kus varem konkurentsireeglite rikkumisi määrati kriminaalkorras, muutis põhjalikult oma senist süsteemi ja läks koos direktiivi ülevõtmisega üle seniselt kriminaalkaristusetelt tsiviilkaristuste süsteemile. Direktiivi korrektseks ülevõtmiseks on vaja ka Eestis teha menetlusreeglitesse muudatused,” selgitas konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee.

Mul on üks küsimus igasugu lobistidele (ja Jõks ongi palgaline lobist, kes ajab sellist juttu, mis kliendile on vaja): miks 26-s EL-i liikmesriigid ECN+ direktiivi ülevõtmine ei tekitanud põhiseaduslikku kriisi, aga Eestis tekitab? Kas on meil tõesti nii eriline põhiseadus?

Või äkki kogu probleem on pastakast välja imetud? Suurettevõtete esindajad, nende palgal olevad juristid ning sinna paati hüpanud Eesti 200 takistavad konkurentsidirektiivi ülevõtmist ajal, kui Eesti on *ainus* EL-i riik, mis pole seda direktiivi veel üle võtnud, ning Euroopa Komisjoni poolt Eestile määratud trahv on kasvanud üle 700 000 euro suuruseks.

[Konkurnetsiameti juhi sõnul ](https://www.err.ee/1609018160/uus-konkurentsiseadus-peaks-riigikokku-joudma-sugisel)ei vasta Jõksi hala “enesesüütamise” teemal lihtsalt tõele.

>Pärn-Lee sõnul oli tal hiljuti võimalus Taani konkurentsiameti juhtidelt küsida, kas ka seal erasektor eurodirektiivile nii vastu võitles [kui Eestis]. “Taanlaste vastus oli ei, sest tegelikult saavad kõik aru, et üks korrektselt käituv ettevõtja ei pea kartma seda, kui temalt küsitakse faktiküsimusi või tõendeid. Ma olen selgitanud avalikkuses, et ettevõtjalt ei saa nõuda enesesüüstamist, seda kaitseb ka põhiseadus, küll saab ettevõtjalt nõuda dokumente või faktiküsimustele vastamist. Eestis on väga palju aetud segamini põhiseaduslikku vaikimisõigust ja kaasaaitamiskohustust või seda õigust, et ametiasutusel on õigus nõuda dokumente, mis ettevõtjal on olemas,” sõnas Pärn-Lee.

Lobistid võiks oma hirmujutud endale tagumikku pista – mina usaldan Euroopa Komisjoni ning Eesti konkurentsiameti juhti palju rohkem kui igasugu lobiste.