Commissario per l’uguaglianza: l’obbligo per i dipendenti di un’altra nazionalità di comunicare in estone durante il tempo libero costituisce una discriminazione indiretta sulla base della nazionalità

[Võrdõigusvoliniku](https://www.delfi.ee/teema/67000810/vordoigusvolinik) kantseleisse pöörduti hiljuti küsimusega, kas tööandjal on õigus nõuda teise emakeelega töötajatelt, et nad räägiksid tööst vabal ajal (näiteks lõunapausil) omavahel töökeeles, milleks on eesti keel. Minu hinnang on ühene: keelekasutuse piiramine väljaspool tööülesandeid ei ole õigustatud ja võib olla töötajat kaudselt diskrimineeriv.

Selgitan lähemalt. Tööandja tohib seada reegleid, mis puudutavad töötajate [tööaega](https://www.delfi.ee/teema/60758453/tooaeg), et tagada tööprotsessi tulemuslikkus ja organisatsiooni eesmärkide täitmine. Selle hulka võib kuuluda ka nõue kasutada tööl eesti keelt. Eesti keele oskus peab olema tagatud ka erinevate teenuste osutamisel. See tähendab, et minnes poodi, arsti juurde või postkontorisse, võime eeldada, et meiega suheldakse eesti keeles. Seaduste järgi on igaühel õigus ka eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele.

Erandiks on omavalitsused, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest – seal võib teatud tingimustel lisaks eesti keelele kasutada ka vähemusrahvuse keelt.

# Lõunapaus on isiklik aeg

Väljaspool tööülesandeid või -aega on aga olukord teine.

Lõunapaus kuulub inimese isikliku aja hulka ja seda, mis keelt töötajad sel ajal räägivad, ei saa tööandja ette kirjutada. Sama kehtib näiteks siis kui poe töötajad omavahel teises keeles vestlevad – kliendi teenindamisel peavad nad oskama eesti keelt, kuid omavahelise suhtluse keele valivad ise.

Tööandja nõue, et teisest rahvusest töötajad peavad suhtlema oma vabal ajal eesti keeles, võib kujutada endast kaudset diskrimineerimist rahvuse alusel. Kaudne diskrimineerimine tähendab, et tingimus, mis näib olevat neutraalne (nagu keelenõue töökohal), mõjutab tegelikkuses ebaproportsionaalselt teatud rühmi, näiteks rahvusvähemusi, kelle emakeel erineb riigikeelest.

Seega keele kasutamise nõuded ja piirangud töökohal peaksid olema selgelt seotud tööülesannete täitmisega ning jääma töösituatsioonidesse, kus ühise töökeele kasutamine on tööprotsessi või ohutuse seisukohalt vajalik.

# Mitmekesisus on väärtus

Eestis kehtiv võrdse kohtlemise seadus sätestab, et keegi ei tohiks sattuda ebasoodsasse olukorda oma rahvuse või keele tõttu. Keel on osa inimese kultuurilisest identiteedist, mille piiramine võib mõjuda kahjulikult nii töötaja eneseväljendusvabadusele kui ka tema heaolule töökeskkonnas.

Meie tööturg muutub üha mitmekesisemaks ja järjest enam võetakse tööle erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi. Seisame ju silmitsi nii tööjõupuudusega kui ka vajadusega püsida rahvusvahelises konkurentsis, milleks võib olla vaja kaasata spetsiifiliste teadmistega spetsialiste mujalt. Teise emakeelega töötajate kaasamine on seega üha levinum.

Loomulikult peaksime soodustama nende inimeste keeleõpet ja integratsiooni. See aga ei saa tähenda nõuet, et eesti keelt peab kasutama alati ja igas olukorras. Keel on ka enamat kui suhtlemisvahend – see on osa inimeseks olemisest ja enda väljendamisest, mille piiramine peaks alati olema põhjendatud ja proportsionaalne.

Lääne-Euroopas on vägagi levinud nõue kasutada tööl kohalikku keelt. On punkte, milles sealsed punaroosad on rohkem “paremäärmuslased” kui meie “paremäärmuslased”. 

Eesti kontorites on tugevalt näha, et moodustuvad grupid just rahvuse, vanuse ja soo alusel. Samast rahvusest, vanusegrupist ja soost inimesed liiguvad samas karjas kohvipausile. Teised sinna karja teretulnud ei ole. Lääne-Euroopas töötades ma sellist räiget suhtluspornot ei täheldanud. Mehed ja naised olid alati samas grupis ning vanuse ja rahvuse alusel ka end ei eraldatud (mina poleks seda niikuinii saanud teha, olin ainuke eestlane). Asjad olid nagu nad olid suuresti just keelenõuete tõttu. Seega tuleb töist keelenõuet lugeda just diskrimineerimisvastaseks meetmeks. Ilma selle nõudeta on Eesti kontorites tõupuhtad “karjad”. Iga tõug ja aastakäik omaette. Pullid, härjad, lehmad, mullikad ja kevadised vasikad samuti omasuguste seas.